Seansi logimine, 5, 9 ja 14 silmad ning PRISM

Kontseptsioonid, nagu seansi logimine, 5, 9 ja 14 silmad, samuti PRISM ilmuvad sageli interneti privaatsuse ja kaasaegse massi jälgimise arutamisel. Allpool leiate rea lühikesi avaldusi kontseptsioonide kohta, kuidas nad võivad teid mõjutada ja kuidas need on seotud VPN ja nende valik.

Järgneva kokkuvõte on see, et eraisikuid kõikjal Maa peal jälgib suures osas riik - ka Taanis. Kui te ei soovi internetis jälgida, on see anonüümne VPN teenus, mis ei hoia ohtlikke kasutajaandmeid, on hea järelevalve selle jälgimise vastu.

Me oleme VPNinfo.dk ideoloogilisest veendumusest, et inimestel on õigus privaatsusele ja et loosung, et sa oled jälitustegevuse vastu vaid siis, kui sul on midagi varjata, on puhas jama. Samas tuleb rõhutada, et see seisukoht ei tähenda, et me seda kuidagi heaks kiidaks VPN kasutatakse kuritegelike või ebamoraalsete tegude peitmiseks.

Seansi logimine Taanis

Enamik inimesi peab Taanit sõnavabaduse vabaks riigiks, kus riik jätab üldjuhul rahva rahule. Sellest ja reaalsusest on siiski tee, kus massilist seiret teostatakse suurel määral riiklikul tasandil nn. istungil logimine.

Seansi logimine tähendab, et telekommunikatsioonifirmad peavad seadusest tulenevalt säilitama kasutajate teenuste kasutamise andmeid ja jagama neid taotluse korral ametiasutustega. Interneti kasutamiseks on see IP-aadress (mida saab kasutada kasutaja jälgimiseks), aeg ja milliseid teenuseid / veebisaite on kasutatud.

2007-2014ist oli see telekommunikatsioonifirmadele kohustuslik ning selle aja jooksul tehti ja salvestati Taani internetikasutuse ja mobiilside 3500 miljardit registreerimist.

2014is kaotati internetiliikluse seansi registreerimise õiguslik nõue, kuid vaatamata sellele, et EL keelas täpselt sellist järelevalvet kas valitsus teeb justiitsministri Søren Pape'ga koostööd uue seaduseelnõu rakendamiseks, mis omakorda peab tegema seansi registreerimise kohustuslikuks.

Mobiiltelefoni registreerimiseks kehtivad endiselt juriidilised nõuded, mis põhinevad registreerimisel, kellele olete helistanud või SMS-i, millal see on toimunud ja millise mastiga olete ühendatud. Andmeid tuleb säilitada üks aasta.

Seansside logimise argument on see, et andmeid saab kasutada politsei jne. kuritegude uurimiseks, ehkki see k.a. just sama vara puudumine viis seadusjärgse nõude kehtetuks tunnistamiseni 2014. aastal.

5, 9 ja 14 silmad

5 silmad, 9 silmad og 14 silmad on erinevate riikide vaheliste rahvusvaheliste liitude tingimused, mis teostavad teatud määral massilist järelevalvet oma riigi kodanike üle. Koostöö tähendab oma lihtsuses seda, et asjaomased riigid on sõlminud lepingud kodanike kohta teabe kogumise ja vastastikuse jagamise kohta. Tulemuseks on see, et liidud toimivad praktikas ülemaailmse seirevõrguna, mis luurab ja salvestab andmeid kodanike Interneti kasutamise kohta.

5 silmad: Austraalia, Kanada, Uus-Meremaa, Ühendkuningriik ja USA. 5i silmade ametlik nimetus on UKUSA leping.

9 silmad: 5 silmad pluss Taani, Prantsusmaa, Holland ja Norra. Taani kohustus nt. Ameerika Ühendriigid ilmnesid nii paljudes teistes häirivates tingimustes Edward Snowdeni lekked. USA massikontroll.

14 silmad: 9 silmad pluss Belgia, Itaalia, Hispaania, Rootsi ja Saksamaa. Ametlik nimetus on SIGINT Seeniorid Euroopas.

Selleks tuleb arvutada mitmeid teisi partnereid, nagu Iisrael, Jaapan, Singapur, Lõuna-Korea ja kõik Ühendkuningriigi territooriumid.

9i ja 14i silmade liitude osa kuuluva Taani elanikuna kuulub seega üleilmsele üleilmse massihalduse võrgustikule. See, mis tegelikult toimub, on tavaliste inimeste käeulatusest väljas, kuid pole kahtlust, et see jälgib ja salvestab tohutult.

PRISM

PRISM on Ameerika järelevalveprogrammi koodnimi, mille tutvustas Edward Snowden 2013is. Programm käivitati 2003is väidetavalt ainult USA-sse mittekuuluvate kodanike jälgimiseks, kuid Snowdeni lekke puhul selgus, et PRISMi kasutatakse ka USA kodanike jälgimiseks.

PRISM-i haldab NSA (USA luure) ja kasutab "tagauksi" selliste hiiglaste nagu Google, Apple, Facebook ja Microsoft andmeliikluse jälgimiseks. Nad kõik eitavad, et NSA-l peaks olema otsene juurdepääs ettevõtete serveritele, kuid ei eita ka koostööd NSA-ga.

Kuidas saab VPN kaitsma massilise seire eest?

Nagu kirjeldatud, eeldab seansi logimine, et IP-aadressid, kellaaeg ja kasutatud teenus / sait salvestatakse ja salvestatakse. Siin on IP-aadress, mida saab Interneti-teenuse pakkuja kaudu kasutajani jälgida. Ühega VPNsiiski on kasutaja IP-aadress krüpteeritud ja asendatud aadressiga VPNserver.

Kui proovite kasutajat jälgida, on rada seetõttu "külm" VPNserver. Siiski tuleb sellest teada VPNteenusepakkuja, kes salvestab logisid kasutajate teenuse kasutamise eest, võib need üle anda ametiasutustele, kes saavad hiljem kasutaja jälitada.

Seetõttu on väga oluline valida üks VPNteenusepakkuja, kes ei logi kasutaja andmeid ja kui soovite olla eriti turvaline, tuleb valida ka üks VPNteenuseosutaja, kellel ei ole peakontorit ühes eespool nimetatud riikidest. seega:

• Kasutage ühte VPNInterneti-ühenduse tagamiseks
• Veenduge, et teie oleks VPNteenusepakkuja ei talleta isiklikke kasutajaandmeid
• Eelistatavalt valige üks VPNmitteosalevas riigis 14 silmad 

Seansi logimine ei ole praegu internetiühendustes kasutusel, kuid kui valitsus on valmis, võib see kiiresti muutuda. Mobiiltelefoniühendused on siiski lahti, seega pole privaatsust jäänud. VPNühendused ei mõjuta telefonikõnesid ega tekstsõnumeid, kuid kui soovite ka siin olla anonüümsed, võite nt. tema kõnede ja tekstisõnumitega hakkama saama whatsapp (tasuta sõltumatu tekstisõnum ja VoIP-teenus), kui olete ühendatud a VPN.

Kokkuvõtteks tahaksime korrata, et me oleme VPNinfo.dk on kindlal veendumusel, et inimestel on õigus privaatsusele, kuid me ei pea ülaltoodut mingil juhul üleskutseks kasutada VPN jms kriminaal- või ebamoraalsete tegude puhul.